Minggu, 13 Juli 2025

IMPAKTU HUSI OLANEMENTU URBANU DILI BA ATIVIDADE KOMUNIDADE, LIU-LIU LABARIK SIRA

Introdusaun

Dili ne’ebé lokaliza iha kosta leste Timor-Leste nian, serve la’ós de’it nu’udar kapitál maibé mós nu’udar sentru ba nasaun nia vida sosiál, kulturál, no ekonómiku. Iha tinan hirak ikus ne’e, Dili hetan ona mudansa boot iha planeamentu urbanu, esforsu ne’ebé ho objetivu atu hasa’e kualidade moris ba nia rezidente sira. Planeamentu urbanu ne’e abranje aspetu oioin, husi hadi’a infraestrutura no dezenvolvimentu espasu públiku to’o hadi’a fasilidade edukasaun no saúde.

Maibé, impaktu husi planeamentu ida-ne’e la’ós de’it vizivel iha aspetu fíziku no ekonómiku maibé mós iha implikasaun kle’an ba atividade komunidade nian, liuliu ba labarik sira. Labarik sira, nu'udar jerasaun kontinuasaun tuirmai, hetan influénsia maka'as hosi sira nia ambiente. Iha narrativa ida-ne’e, ita sei profunda liután kona-ba impaktu pozitivu no negativu hosi planeamentu urbanu Dili nian ba labarik sira-nia moris loroloron.

Hadi'a Espasu Públiku Abertu

Mudansa ida neeb markante liu iha planeamentu urbanu Dili nian mak aumentu iha espasu nakloke pbliku. Parke sira, kampu sira, no área halimar nian, ne'ebé uluk limitadu, agora disponivel liután. Fatin sira-ne'e la'ós de'it sai hanesan fatin atu halimar maibé mós sai uma-na'in ba atividade sosiál no kulturál oioin. Ba labarik sira, iha asesu ba espasu nakloke ne'ebé seguru no di'ak maka krusiál.

Parke sira no área halimar nian ne'ebé dezeña ho di'ak fó oportunidade ba labarik sira ba atividade fíziku. Sira bele joga futeból, sa'e bisikleta, ka simplesmente sosializa ho sira nia kolega sira. Atividade fíziku ida-ne'e la'ós de'it di'ak ba sira nia saúde fíziku maibé mós kontribui ba sira nia dezenvolvimentu sosiál no emosionál. Labarik sira aprende atu interasaun, kolabora, no harii amizade sira, ne'ebé maka abilidade esensiál sira ba sira nia moris iha futuru.

Asesu ba Fasilidade Edukasaun sira

Planeamentu urbanu Dili nian mos fo impaktu pozitivu ba asesu ba fasilidade edukasionl sira. Konstrusaun eskola foun sira no hadi'a infraestrutura edukasionál sira halo edukasaun sai asesivel liután ba labarik sira. Eskola sira ne'ebé lokaliza estratéjiku halo fasil liu ba labarik sira atu to'o iha sira nia sentru aprendizajen nian lahó presiza halo viajen dook.

Hadia asesu ba edukasaun laos deit hasae taxa inskrisaun labarik sira nian maibe mos kontribui ba hadia kualidade enjeral edukasaun nian. Ho fasilidade ne’ebé adekuadu, labarik sira bele aprende di’ak liután no hetan koñesimentu no abilidade ne’ebé nesesáriu atu hasoru dezafiu sira iha futuru. Edukasaun ida ne'ebé di'ak maka sai hanesan fundasaun ba sira nia dezenvolvimentu, no planeamentu urbanu ne'ebé apoia edukasaun maka pasu pozitivu ida ne'ebé merese atu hetan basa-liman.

Dezafiu Mobilidade no Seguransa nian

Maibé, maski iha benefísiu sira-ne e, planeamentu urbanu Dili nian mós aprezenta dezafiu sira, partikularmente relasiona ho labarik sira-nia mobilidade no seguransa. Aumentu volume veíkulu no mudansa padraun tráfiku nian bele aumenta risku ba asidente sira. Estrada sira ne'ebé movimentadu liu, lahó jestaun ne'ebé di'ak, bele hamosu perigu ba labarik sira ne'ebé la'o ka bisikleta.

Seguransa rodoviária maka preokupasaun prinsipál, no governu presiza foti pasu sira atu asegura katak labarik sira bele halo atividade sira iha liur ho seguru. Markasaun estrada nian, kruzamentu zebra nian, no jestaun tráfiku nian ne'ebé loos maka krusiál atu proteje labarik sira hosi asidente potensiál sira. Komunidade sira mós presiza envolve iha esforsu sira atu mantein seguransa iha sira nia bairru.

Harii Komunidade sira ne'ebé Forte Liu

Dili nia planeamentu urbanu kontribui mós ba konstrusaun komunidade sira ne ebé forte liu. Ho espasu públiku no atividade komunitária barak liután, ema bele halibur no koñese malu. Programa sira ne'ebé envolve labarik no família sira, hanesan festivál sira, kompetisaun sira, ka atividade desportu sira, bele hametin ligasaun sosiál sira entre rezidente sira.

Komunidade forte suporta labarik sira iha sira nia dezenvolvimentu. Bainhira labarik sira sente hetan apoiu husi sira nia ambiente, sira iha posibilidade boot liu atu partisipa iha atividade pozitivu sira no evita hahalok sira ne'ebé prejudika. Tanba ne’e, planeamentu urbanu ne’ebé enkoraja harii komunidade ne’e krusiál ba foin-sa’e sira-nia susesu.

Konklusaun

Jeralmente, impaktu husi planeamentu urbanu Dili nian ba atividade komunidade nian, liu-liu labarik sira, kompleksu. Enkuantu iha benefísiu barak, hanesan aumentu espasu nakloke públiku, asesu di'ak liu ba edukasaun, no formasaun komunidade sira ne'ebé forte liu, dezafiu sira hanesan seguransa no mobilidade sei presiza atu rezolve.

Husi ne’e, ita bele haree katak planeamentu urbanu la’ós de’it kona-ba dezenvolvimentu fíziku, maibé mós kona-ba kria ambiente ne’ebé suporta labarik sira-nia kreximentu no dezenvolvimentu. Ho atensaun loloos husi komunidade, Ho governu, komunidade, no parte interesada sira hotu, Dili bele sai fatin ida ne’ebé di’ak liu ba jerasaun sira iha futuru, hodi fó oportunidade ba labarik sira atu buras no dezenvolve iha ambiente ida ne’ebé seguru, saudavel, no inspiradór.

 

Sabtu, 05 Juli 2025

JURNAL

 POLITICAL OF THE COMMUNITY AUTHORITY FÓR THE MOTIVATION AND FUNCTIONING OF SOCIETY IN THE VILLAGE

From:

Frans Belarmino Dos Santos Menezes, SE.,Lic.AP.,M.Si

Faculty Of Social Sciences And Humanities, Universidade Da Paz Timor-Leste

E-Mail fransmenezes52@gmail.com

Bloger : Frabdosme Kreativu.blogspot.com

ABSTRACT

As a country rich in natural resources, human resources has good policies to utilize existing natural resources. Seeing the existing conditions, many community authorities have sufficient capacity to influence the community to participate in counseling and socialization of empowerment policies to motivate and advance the community. In strengthening this scientific work, the author uses literacy such as political theory, community authority theory, motivation theory, empowerment theory, community theory, village theory, and governance theory. In the research method using descriptive and analytical qualitative methods, the author uses Milles Huberman's theory in Sugiyono's book (2014: 247). Quantitative research methods and R&D with data collection techniques and data analysis techniques. Based on the results of the analysis and interpretation, the policies of community leaders in Hatulia Vila Village were implemented well because they were able to transform their capacity to influence the community to participate in Village Community Empowerment activities as an effort to develop community independence and welfare by increasing knowledge, attitudes, skills, behavior, awareness, and utilization of resources through the creation of policies, programs, and activities that are essential to the problem. Based on the results of the study, the author concludes that policy makers in the Hatulia Village Community have strong abilities and influence to influence others by setting goals and inspiring others to achieve goals with empowerment policies, with recommendations that pay attention to focal points, continue to develop creative ideas for motivation, and engage in empowerment groups.

Key words : policy, community authority, motivation, empowerment, society, village.