"ANALIZA POLITIKA
DEZEMVOLVIMENTU EKONOMIA MUNICIPIU
ERMERA"
Autor : Frans Belarmino D.S. Menezes
KAPITLU I
INTRODUSAUN
Ermera hanesan mós ho
munisípiu seluk, Ermera mós iha signifikadu próprio ba naran munisípiu nian. Liafuan Ermera etimologikamente mai husi liafuan Mambae, ne’ebe
fahe ba parte ruahanesan : Er no mera. Tuir istória, iha tempu beiala sira
haktuir katak, desde uluk gerasaun Ermera mai husi Foho 3 mak hanesan Kailitlau, Lalimlau no Hituria no
naran Ermera mai husi Be’e matan ida iha foho tolu nian huun. Cor husi be’e
matan referido ne’e mean hanesan ran.
Ermera hanesan munisipiu
ida ne’ebe geografikamente besik malu ho munisipiu (4) mak hanesan; Liquiça,
Aileu, Ainaru, no Bobonaro. Munisipiu Ermera mai husi
Posto-Administrativu (5) Suku (52) Aldeia (276) ho populasaun kuaze 82,714
resin. Munisipiu Ermera ho nia populasaun kuaze as daruak husi Munisipiu 12
inklui rae-ketan. Maibe politika Dezenvolvimentu mikro ekonomia sosiadade ermera seidauk lao
ho diak, tamba sektores produktivu barak mak seidauk utiliza tuir politika
internu municipu ba atinji nesesidade municipal, tamba menus infrastrutura ba
suporta aktividades sosiadade hanesan : Estrada, ponte, Elistricidade, bee mos,
edukasaun, saude, komersializasaun, nsst.
Tamba ida ne’e mak parsija politika
internu ne’ebe diak hodi bele organiza ba foti desizaun hodi hatan ba
perkupasaun rejionál ne’ebe perkupa tebes ho infrastrutura ne’ebe mak lao neneik
tebes, ne’ebe afeta ba mobilizasaun no serkulasaun makroekonomia iha municipiu
ermera.
Munisipiu Ermera mak
Munisipiu
ida-ne'ebé
kontribui relativamente boot ba kontribuisaun Produtu Brutu Rejional Domestiku
(PBRD) Nasional. Liu husi setores agrikultur no peskas mak hanesan :
- Setór Agrikultura
1) Modo
2) Natar
3) Produsaun
Adubus (rai-metan)
4) Bibeirus
5) Kakao
Setór Peskas
1) Ikan
Nila,
2) Ikan
Mas
3) Ikan
Mojaer
4) Ikan
Gabus,, nsst
Setór Plantasaun
1) Kafe,
2) Vanilli,
3) Maek,
4) Avokate
5) Ai
Samtuku
6) Ai
na
7) Ai
teka
8) Ai
Boreisa. nsst
- Setór Pekuária.
1) Manu
Tolun (ayam Petelur)
2) Manu-rade
mareko
3) Manu
timor (ayam kampung)
4) Fahi
5) Karau
6) Kuda.nsst
Iha
sori seluk mos Municipiu Ermera iha nia potensia ba industria ki’ik no mediu hanesan
:
1) Soru
tais husi posto administrativu no Atsabe, no posto administrativu Hatulia A, suku Lemia,
2) Produsaun
Ai-A’u Iha Suku Lawala, Posto Administrativu Ermera
3) Produsaun
Kafe No Manu Tolun Iha Posto Administrativu Railaco,
4) Produsaun
Ikan Husi Posto Administrativu Hatulia-A, B No Ermara,
5) Produsaun
Tahu-Tempe Iha posto administrativu Ermera
6) Produsaun
Tua Manas husi sabraka iha Posto Administrativu Ermera,
7) Produsaun
Bani-Ben Husi Posto Administrativu Ermera
8) Produsaun
Adubus Husi Posto Administrative Railaku No Ermera
9) Produsaun
hare’e husi posto administrative Hatulia -A no Ermera
Iha
parte balun Municipiu Ermera iha nia potensia torismu furak barak ne’ebe mak persija
atu dezemvolve diak liutan hodi bele
hetan reseitas hanesan :
1) Be’e
Koor Mutin iha Posto Administrativu Atsabe
2) Be’e
Tuda Posto Administrativu Atsabe
3) Lagoa
iha ermera no Hatulia
4) Be’e
Manas iha Hatulia
5) Kristu
Liu Rai iha lete-foho, Atsabe, no Hatulia no sst
Hare’e
ba potensia rekursu ne’ebe mak ho valór produsaun boot maibe nia lideransan mak
see ho pensamentu ida ne’ebe naton, mak see la bele fo benifiu ba sosiadade iha
rejionál nian, no nasional. Tamba hare’e tinan hirak liu ba ne'e iha mudansa
lalais, iha orden mundiál ne'ebé afeta maka'as atividade ekonómika nasionál no
rejionál sira. Atu hasoru dezafiu oioin ne'ebé mosu tanba mudansa ne'ebé lalais
no ne'ebé akontese iha tinan hirak foin lalais nee, ho nune mak presiza
planeamentu ne'ebé di'ak iha prosesu dezenvolvimentu ekonómiku. Atu bele halo
planeamentu ne'ebé loos iha dezenvolvimentu ekonómiku, presiza hatene
koñesimentu governu nian kona-ba excelencia iha área ekonómika ne'ebé iha
interese, atu nune'e bele alkansa objetivu dezenvolvimentu ekonómiku nian,
ne'ebé objetivu dezenvolvimentu ekonómiku nian mak atu hadi'a padraun moris komunidade nian, habelar
oportunidade empregu nian, igualizasaun rendimentu, no halakon kiak.
Iha
municipiu Ermera rasik, era autonomia rejionál fó ona oportunidade ba governu
lokál sira, atu dezenvolve sira-nia vantajen rejionál sira. Governu lokál sira
iha autoridade atu jere sira-nia finansa rasik no mós determina diresaun
dezenvolvimentu ne'ebé atu implementa.
Dezenvolvimentu
ekonómiku mak prosesu dezenvolvimentu multidimensional ne'ebé inklui
transformasaun ba estrutura ekonómika sira ne'ebé integra ho dezenvolvimentu
teknolojiku no mudansa iha sistema sosiál sira. Prosesu atu muda estrutura
ekonómika envolve atividade hotu-hotu iha setór ekonómiku. Ne’ebe senkroniliza
ho hanoin peritu Arsyad (2004),
katak Dezenvolvimentu ekonómiku rejionál mak prosesu ida-ne'ebé governu lokál
no komunidade sira jere sira-nia rekursu no forma modelu parseria entre governu
no setór privadu atu kria empregu foun no estimula dezenvolvimentu atividade
ekonómika rejionál sira.
Transformasaun
estruturál ekonomia nian nu'udar rekizitu ida ba kreximentu ekonómiku ne'ebé
suporta dezenvolvimentu sustentavel. Iha kontestu mudansa sira iha estrutura
ekonomia rejionál Ermera nian, governu distritál ka sidade tenke bele analiza
didi'ak mudansa setór sira ne'ebé akontese. Emerjensia setór foun sira mak buat
di'ak ida ba ekonomia rejionál ne'ebé la'o ba oin. Se bele optimiza, setór foun
sira-ne'e bele apoia ekonomia rejionál ne'ebé iha. Emerjensia setór foun
sira-ne'e bele hasa'e valór produsaun rejionál nian. Dezenvolvimentu iha setór
foun sira iha ekonomia rejionál sei enkoraja kreximentu ekonómiku iha rejiaun
nee, iha ne'ebé kreximentu ekonómiku sai hanesan referénsia importante ida iha
dezenvolvimentu ekonómiku.
Kresimentu
ekonómiku nu'udar referénsia ida hodi hatene prosesu dezenvolvimentu nia susesu
ka fallansu iha área ida tanba iha dezenvolvimentu ekonómiku ba kreximentu
ekonómiku. Tuir peritus Sukirno
(2011) hatete katak kresimentu ekonómiku nu'udar prosesu ida ba atividade
ekonómika ne'ebé rezulta iha aumentu ba produsaun sasán no servisu iha
komunidade atu nune'e bele hasa'e prosperidade komunidade nian. Indikador
ne'ebé bele uza atu sukat taxa kresimentu ekonómiku rejionál mak taxa
kresimentu Produtu Brutu Rejional Domestiku (PBRD) maske iha taxa kresimentu
populasaun no karik iha mudansa ruma iha estrutura ekonómika.
Se
ita ko'alia kona-ba Análize Polítiku Dezenvolvimentu Ekonomiku Munisipiu Ermera,
ita tenke hatene kona-ba análize polítiku, no análize dezenvolvimentu ekonomiku
atu bele sukat susesu dezenvolvimentu ba ema baibain ne'ebé iha hanoin oioin.
Ida-nee tanba sira-nia koñesimentu la hanesan, sira-nia interese mós la
hanesan. Tanba razaun nee, sidadaun hotu-hotu presiza iha persepsaun ne'ebé
hanesan kona-ba indikadór susesu dezenvolvimentu nian, atu nune'e susesu
dezenvolvimentu bele komprende husi hanoin ne'ebé hanesan.
Atu
sukat nivel progresu dezenvolvimentu ne'ebé atinji ona, presiza medida ida.
Indikador dezenvolvimentu no variabilidade sira bele diferente ba kada nasaun.
Iha nasaun sira ne'ebé sei kiak, medida ba progresu no dezenvolvimentu sei iha
nesesidade báziku sira hanesan eletrisidade ba área rurál sira, servisu saúde
rurál sira, no presu ai-han báziku ki'ik. Maibe, iha nasaun sira ne'ebé konsege
responde ba nesesidade hirak nee, indikadór dezenvolvimentu sei muda ba fatór
sekundáriu no fatór tersiariu (Tixon, 2005).
Instituisaun
internasionál sira uza indikadór ekonómiku sira, inklui rendimentu per-kapita
gross national produc no Produtu Brutu Rejional Domestiku (GNP ka PBRD),
estrutura ekonómika, urbanizasaun, no poupansa totál sira. Aleinde nee, iha mós
indikadór rua seluk ne'ebé hatudu progresu dezenvolvimentu sosio-ekonomiku
nasaun ka rejiaun ida nian, hanesan Indise Kualidade Moris (IKM) no Indise
Dezenvolvimentu Umanu (Human Developmen Index).
Tuir mai, deddy T. Tikson (2005)
sei aprezenta sumáriu ba indikadór lima:
1. Rendimentu per kapita
Rendimentu
per-kapita, tantu iha termu Produtu Brutu Rejional Domestiku (PBRD), nu'udar
indikadór makro-ekonomiku ida-ne'ebé uza ba tempu kleur ona hodi sukat
kreximentu ekonómiku. Husi perspetiva makroekonomiku, indikadór ida-ne'e
hanesan parte ida husi bem-estar umanu ne'ebé bele sukat, atu nune'e bele
deskreve komunidade nia bem-estar no prosperidade. Parese katak rendimentu kada
kapitál sai ona indikadór makroekonomiku ida-ne'ebé labele ignora, maske iha
frakeza balun. Atu nune'e kresimentu rendimentu nasionál to'o agora uza ona
hanesan meta dezenvolvimentu ida iha nasaun terseiru mundu. Ida-nee hanesan iha
supozisaun katak komunidade nia moris-di'ak no prosperidade automatikamente
indika husi aumentu rendimentu nasionál (kresimentu ekonómiku). Maibe, peritu
balu konsidera uza indikadór ida-ne'e atu ignora modelu distribuisaun
rendimentu nasional. Indikador ida-ne'e la sukat distribuisaun rendimentu no
distribuisaun ben-estar, inklui asesu ne'ebé justu ba rekursu ekonómiku sira.
2. Estrutura ekonómika
Hanoin
tiha ona katak aumentu ida iha rendimentu kada ema sei reflete transformasaun
estruturál sira iha ekonomia no klase sosiál sira. Ho dezenvolvimentu ekonómiku
no aumentu kada kapitál, kontribuisaun husi setór manufatura/indústria no
servisu sira ba rendimentu nasionál sei kontinua aumenta. Dezenvolvimentu setór
industriál no hadi'a taxa saláriu sei hasa'e nesesidade ba sasán industriál
sira, tuir mai dezenvolvimentu investimentu no expansaun ba forsa traballu. Iha
parte seluk, kontribuisaun setór agrikultura nian ba rendimentu nasionál sei
tun.
3. Urbanizasaun
Urbanizasaun
bele define hanesan proporsaun populasaun ne'ebé moris iha área urbana ne'ebé
aumenta kompara ho área rurál sira. Urbanizasaun la akontese bainhira
kresimentu populasaun iha área urbana hanesan zero. Tuir esperiénsia
industrializasaun nian iha nasaun sira husi Europa Osidental no Amerika Norte,
proporsaun populasaun iha área urbana ne'e diretamente proporsional ho
proporsaun industrializasaun nian. Ida ne'e signifika katak urbanizasaun nia
lalais sei aas liu tuir prosesu industrializasaun ne'ebé lalais. Iha nasaun
industrializadu sira, populasaun barak liu mak hela iha área urbana, maibé iha
nasaun dezenvolvidu sira, proporsaun boot liu mak hela iha área rurál sira.
Bazeia ba fenomenu ida nee, urbanizasaun uza hanesan indikadór dezenvolvimentu.
4. Medida poupansa
Dezenvolvimentu
iha setór manufatura/ indústria durante faze industrializasaun presiza investimentu
no kapitál. Kapital finanseiru nu'udar fatór prinsipál iha prosesu
industrializasaun iha sosiedade ida, hanesan akontese iha Inglaterra iha
jeneralidade iha Europa iha inísiu kresimentu kapitalizmu ne'ebé tuir mai ho
revolusaun industriál nian. Iha sosiedade ne'ebé iha produtividade aas, kapitál
negósiu ne'e bele hetan liuhosi poupansa, tantu privadu no governu.
5. Indise Kualidade Moris nian
Indise
Kualidade Moris (IKM) ka Indise Kualidade Moris Fíziku (IKMF) uza atu sukat
komunidade nia moris-di'ak no prosperidade. Indise makro-ekonomiku labele
fornese vizaun jerál kona-ba ema nia ben-estar hodi sukat susesu ekonómiku.
Porezemplu, rendimentu nasionál nasaun ida nian bele aumenta beibeik, maibé la
tuir mai ho aumentu iha bem-estar sosial.
Indise kualidade moris kalkula bazeia ba
:
(1) Espetativa média ba moris tinan ida nia laran,
(2) Taxa mortalidade infantíl no
(3) Literasia numerika (Anka buta huruf)
Iha
índise kualidade moris nian, esperansa moris nian média no mortalidade infantíl
mós bele deskreve estatutu nutrisaun ba labarik no inan sira, estatutu saúde,
no ambiente familiár ne'ebé diretamente asosiadu ho ben-estar família nian.
Edukasaun sukat tuir nivel literasia, ne'ebé bele deskreve númeru ema ne'ebé
hetan asesu ba edukasaun nu'udar rezultadu dezenvolvimentu. Variavel ida-ne'e
deskreve komunidade nia ben-estar, tanba família nia estatutu ekonómiku ne'ebé
aas sei afeta membru sira-nia estatutu edukasaun. Husi ninia kriador sira,
índise ida-ne'e konsidera di'ak liu atu sukat kualidade umanu nu'udar rezultadu
dezenvolvimentu nian, aleinde rendimentu kada kapitál nu'udar medida ba
kuantidade umanu.
6. Indise Dezenvolvimentu Umanu (Human Development Index)
Programa
Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (UNDP) dezenvolve ona indikadór dezenvolvimentu
sira seluk, aleinde indikadór sira ne'ebé eziste. Ideia báziku ne'ebé bazeia ba
índise ida-ne'e mak importánsia atu fó atensaun ba kualidade rekursu umanu
sira. Tuir PNUD, dezenvolvimentu tenke ho objetivu atu dezenvolve rekursu umanu
sira. Ho komprensaun ida-nee, dezenvolvimentu bele interpreta hanesan prosesu
ida-ne'ebé ho objetivu atu dezenvolve desizaun ne'ebé ema bele halo. Ida ne'e
bazeia ba supozisaun katak hadi'a kualidade rekursu umanu sira-nian tuir mai
sei loke opsaun oioin no oportunidade oioin atu determina dalan moris umanu
nian ho livre.
Kresimentu
ekonómiku konsidera hanesan fatór importante ida iha ema nia moris, maibé la
automatikamente afeta ba hadi'a ema nia dignidade. Iha ligasaun
ida nee, iha komponente tolu ne'ebé konsidera hanesan komponente ne'ebé
desizivu liu iha dezenvolvimentu, longevidade no saude, akizisaun no
dezenvolvimentu koñesimentu, no hadi'a asesu ba vida ne'ebé di'ak liu. Indise
ida-ne'e kria husi kombinasaun komponente tolu, hanesan :
1.
Espetativa moris médiu
bainhira moris,
2. Atinjiu
edukasaun médiu iha nivel elementar, sekundáriu.
3. Rendimentu
per-kapita kalkula bazeia ba Paridade kbiit atu sosa (Power Purchasing).
Dezenvolvimentu
umanu iha relasaun besik ho hasa'e kapasidade umanu ne'ebé bele rezumu katak hosi hasa'e koñesimentu, atitude no abilidade, aleinde estatutu saúde membru família
hotu-hotu no sira-nia ambiente.
KAPITLU
II
ENKUADRUMENTU
TEORIA
Bazeia ba esklaresementu analiza iha leten mak autor mos sinkronaliza hanoin hirak ne'e ho referensia literasia hodi bele reforsa ba analiza politika dezemvovimentu ekonomia rejionál mak hanesan tuir mai :
1.
Teoria
Dezenvolvimentu Ekonomia
Dezenvolvimentu
ekonómiku tuir Arsyad (2004) nu'udar prosesu ida-ne'ebé kauza aumentu iha
rendimentu reál kada kapitál husi populasaun nasaun ida nian iha tempu naruk
nia no akompaña husi hadi'a sistema institusionál sira. Nunee, dezenvolvimentu
ekonómiku nu'udar prosesu multidimensional ida, ne'ebé aleinde buka de'it
kreximentu ekonómiku, buka mós hasa'e rendimentu kada ema, hamenus dezigualdade
rendimentu no hamenus kiak. Dezenvolvimentu ekonómiku mós inklui mudansa
fundamentál oioin ba estrutura sosiál sira, ema nia hahalok, sistema
institusionál sira. Buat ida-ne'ebé importante liu iha prosesu dezenvolvimentu
mak haluan oportunidade empregu produtivu sira.
2.
Teoria
Mudansa Estrutural
Teoria
mudansa estruturál foka liu ba diskusaun kona-ba mekanizmu transformasaun
ekonómika ne'ebé nasaun dezenvolvidu sira esperiénsia ona. Ida ne'ebé uluk
depende ba setór agrikultura hodi harii estrutura ekonómika ida-ne'ebé modernu
liu, no domina husi setór indústria no servisu (Sunan, 2015). Prosesu
transformasaun ekonómika akontese iha maneira ne'ebé kontribuisaun husi setór
manufatura ba rendimentu nasionál ikusmai liu kontribuisaun husi setór
agrikultura, nune'e bele dehan katak ida-ne'e hanesan mudansa boot ida ba
kompozisaun indústria iha ekonomia nasaun nian (Todaro no Smith, 2011).
3.
Teoria
kresimentu ekonómiku
Tuir
Sukirno (2011), kresimentu ekonómiku define hanesan dezenvolvimentu atividade
sira iha ekonomia ne'ebé hamosu produsaun sasán no servisu sira iha sosiedade
aumenta. Atu sukat kreximentu ekonómiku, presiza kompara ekonomia husi períodu
ida ba períodu seluk. Atu kompara ida-nee, tenke realiza katak mudansa iha
valór rendimentu nasionál nian kauza husi fatór rua, hanesan mudansa iha nivel
atividade ekonómika no mudansa iha presu produsaun. Fator dahuluk nia
influénsia mak tanba mudansa iha estrutura ekonómika ne'ebé di'ak liu no
segundu tanba avaliasaun rendimentu nasionál tuir presu ne'ebé prevee iha tinan
ne'e nia laran.
4.
Teoria
Baze Ekonomika
Tarigan
(2005) konvida teoria baze ekonómiku ne'ebé bazeia ba ninia hanoin katak
magnitude husi taxa kreximentu ekonómiku iha rejiaun ida determina husi
montante esportasaun ne'ebé rejiaun ne'e halo. Setor ekonómiku ida-ne'ebé bele
esporta ba área seluk signifika.
Setor
ekonómiku ne'ebé sai hanesan vantajen ida-ne'e bele hetan optimizasaun atu
nune'e kresimentu ne'ebé di'ak mosu, entaun setór ne'e bele uza hanesan setór
xave ida-ne'ebé apoia kresimentu ekonómiku iha área nee.
5. Teoria Setor Featured (Teoria sektor unggulan)
Definisaun
setór lider ida-ne'ebé bazeia ba asosiasaun ho forma komparasaun ida, maske komparasaun
ne'e iha eskala internasional, rejionál ka nasionál ida. Iha ámbitu nasionál,
setór ida bele kategoria hanesan setór ne'ebé lidera se setór iha rejiaun ida
bele manán kompetisaun iha setór ne'ebé hanesan ho rejiaun sira seluk atu
nune'e bele prodús esportasaun (Silalahi, 2011). Setor sira ne'ebé lidera sei
iha poténsia boot liu atu kresimentu lalais liu duke setór sira seluk iha
rejiaun ida.
KAPITLU
III
LIAN
MAK TAKA
3.1.Konkluzaun
Ermera mós iha signifikadu
próprio ba naran munisípiu nian. Liafuan Ermera nian origem mai husi liafuan
mambae, Er + mera. Tuir istória, iha tempu beiala sira haktuir katak, desde
uluk gerasaun Ermera mai husi Foho 3 mak hanesan Kailitlau, Lalimlau no Hituria
no naran Ermera mai husi Be’e matan ida iha foho tolu nian huun. Cor husi be’e
matan referido ne’e mean hanesan ran.Munisipiu Ermera ho nia populasaun kuaze
as daruak husi Munisipiu 12 inklui rae-ketan. Maibe politika Dezenvolvimentu mikroekonomia
sosiadade ermera seidauk lao ho diak, tamba sektores produktivu barak mak
seidauk utiliza tuir politika internu municipu ba atinji nesesidade municipal, Liu
husi setores agrikultur no peskas mak hanesan : Modo, Natar, Produsaun Adubus
(rai-metan), Bibeirus Kakao, ikan, Kafe, Vanilli, Maek, Avokate, Ai Samtuku, Ai
na, Ai teka, Ai Boreisa, Manu Tolun (ayam
Petelur)Manu-rade no Manu timor (ayam
kampung), Fahi, Karau, Kuda, nsst.
Tamba menus infrastrutura ba suporta
aktividades sosiadade hanesan : Estrada, ponte, Elistricidade, bee mos,
edukasaun, saude, komersializasaun. Tamba ida ne’e mak parsija politika internu
ne’ebe diak hodi bele organiza ba foti desizaun hodi hatan ba perkupasaun rejionál
ne’ebe perkupa tebes ho infrastrutura
ne’ebe mak lao neneik tebes, ne’ebe afeta ba mobilizasaun no serkulasaun
makroekonomia komunidade iha Municipiu Ermera.
3.2.Sujestaun
1) Husu
ba governu atu asilera ba infara-estrutura Estrada no ponte entre suku ba postu
administrative iha Municipiu Ermera.
2) Husu
ba governu atu halo kanalizasaun be’e mos ba komunidade iha Municipiu Ermera.
3) Husu
ba governu atu halo irigasaun be’e ba natar iha Lemia, Tata, sare’e no iha
Gleno
4) Husu
ba governo atu sosializa ba presu folin
produtu hanesan kafe, vanilli no mae ba sosiadade iha municipiu ermera.
5) Husu
ba sosiadade municipal atu nafatin dezemvolve setor Agrikultura no
Tourismu iha Municipiu Ermera.
3.3.Rekmendasaun
Bazeia ba konklujaun iha
leten, mak grupu atu rekomenda ba Parte:
A. Governu
Municipal Ermera
1) Atu
preodidade hasae fundus capital infra-estrutura ba Estrada, ponte, irigasaun, edukasaun,
saude, fatin komersializasaun.
2)
governo atu kontola ba presu no
asegura folin produtu hanesan kafe, vanilli no mae, hodi sosiadade labele lakon
esperitu atu dezemvolve.
B. Sosiadade
Municipal
1) Atu
iha nafatin iha esperitu agrikultur atu dezemvolve nafatin produtu local iha Municipiu
Ermera.
2) Husu
ba tos nain sira atu esforsu ba hasae kualidade no kuantidade produsaun iha
Municipiu Ermera.
3) Husu
ba sosiadade atu kuidade no tau matan ba infra-estrutura sira ne’ebe mak
governu ofrese.
BIBLIGRAFIA
Livru
Boediono. 1993. Teori Pertumbuhan Ekonomi. Edisi Pertama.
Yogyakarta
Deddy T. Tikson. 2005. Indikator-indikator Pembangunan Edisi
Pertama. Yogyakarta
Jhingan, M.L. 2002. Ekonomi
Pembangunan dan Perencanaan. Jakarta: PT Raja Grafindo Persada.
Anisah, Lilis. (2018). Analisis LQ, MRP dan Klassen dalam
Penentuan Sektor Unggulan dan Potensi di Kota Semarang. Seminar Regional
BAPPEDA Provinsi Jawa Tengah 2018.
Arsyad, Lincolin. 2010. Ekonomi
Pembangunan. Edisi Kelima. Yogyakarta. UPP STIE YKPN.
Docomentu
Care
2018. Lafaek ki’ik. Perfil municipiu ermera. Edisaun 2. New zelamd
Browsen
internet
Ermera.gov.tl