Minggu, 21 Mei 2023

POLITIKA EMPODERAMENTU FETO POTENSIAL


 Autor : Frans Belarmino D.S. Menezes

Republica Democratica de Timor-Leste independentemente proklama iha loron, 28 de Novembro 1975 no restaura hikas iha loron, 20 de Maio de 2002 ho baze ba Artigu 6 Konstituisaun RDTL foku ba Objetivu estadu iha letra (g) Garante dezenvolvimentu ba ekonomia, ba progresu siénsia no téknika; (i) Promove dezenvolvimentu ida-ne’ebé nakait kabeer ba setór oioin no rejiaun sira, no mós fahe loloos produtu nasionál nian; no (j) Hamoris, promove no garante biban no leet ne’ebé hanesan ba ema feto no mane.

Kondisaun ne’ebé atu dezenvolve empoderamentu feto potensial Timor-Leste, sai preokupasaun ba intidades hotu no parseiro desenvolvimentu sira hodi halo programa no aktividade principal iha prosesu dezenvolvimentu ho balansu jeneru ne’ebé forte hodi la husik ema ida hela iha kotuk iha linha vunurabilidade. Responsavelidade ba programa empoderamentu feto ne’ebé assume husi pontu fokal Secretaria Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII) atu kontinua prepara plano empoderamentu iha kurto, mediu no longu prazu.

Menus asesivilidade ba informasaun iha asepeitu desenvolvimentu programa empoderamentu ba feto potensial. Parte seluk mós assume husi pontu fokal ne’ebé mak seidauk haklean no habelar ba feto potensial, hodi halo partisipasaun feto iha aktividade empoderamentu iha nasional to suku la maksimu, tandeit menus informasaun. Enkantu iha parte seluk mos tanba menus asistencia formasaun ne’ebé adekuadu husi pontu fokal SEII Municipiu to suku ba feto potensial hodi bele esforsu atu fó kbiit ba feto sira atu hetan asesu no kontrolu ba rekursu, ekonomia, polítika, sosiál no kulturál sira, atu nune'e feto sira bele regula an no hasa'e sira-nia konfiansa atu bele hala'o papél ativu no rezolve problema sira. tanba liu husi asistencia formasaun ba feto potensial sira mak parte ida husi empodera iha abililidade no kapasidade.

Bazeia ba kondisaun konkreta neébe iha leten mak partisipasaun feto potensial iha aktividade ekonomia iha uma laran sai fator determinante hodi apoiu laen sira ba sustenta familia, atividade konkreta sira ne’e mak hanesan ; servico iha instituisaun estadu, privadu, sai bisnismen, emprezariu no negosiante hodi buka osan ba apoiu familia. Esforsu hakbi’it Feto potensial bele hala’o hanesan : aumenta konsiensia igualdade aprende, kreatividade, inovativu no trenamentu, tanba iha sosiadade Timorense sempre asosia feto sai hanesan klase segundu (Subordinadu) hodi depende deit ba mane.

Haree husi aspeito sosio-ekonomia feto potensial iha nivel nasional to suku ligadu ho programa importante husi Sescretaria Estadu Igualdade no Inkluzaun neébe planeado ona kada tinan mak HAKEREK NAIN identifika problema hanesan :

1.     Menus asesivilidade ba informasaun iha asepeitu desenvolvimentu programa empoderamentu ba feto potensial.

2.     Menus asistencia formasaun ne’ebé adekuadu husi pontu fokal SEII Municipiu to suku ba feto potensial.

 

Parte balun mós persiza asistencia formasaun ne’ebé adekuadu husi pontu fokal Secretaria Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII) ne’ebe mak desloka deit iha kada Municipiu,  maibe se diak liu mak kria pontu fokal ba politika empoderamentu feto potensial ida ne’ebé hahu husi nasional to suku. Hodi bele fo biban ba feto potensial sira hodi asesu ba servico iha instituisaun estadu, privadu, sai bisnismen, emprezariu no negosiante hodi buka osan ba apoiu familia iha parte internu no kresimentu ekonomia nasional eksternumente. Ne’ebe sinkronaliza ho hanoin Prof. Haryono Suyono (2014:21), hateten katak empowerment feto sira dala barak refere hanesan "kualidade moris ne'ebé di'ak liu feto sira," liuliu esforsu ida hodi empower moris feto sira iha área oioin, inklui ekonomia, edukasaun, sosiál, komunikasaun, informasaun, no seluk tan, atu nune'e sira livre husi probreza no moris ne’ebé iha kotuk.

Bazeia ba esklaresementu peritus iha leten mak, politika empoderamentu feto potensial ne'e maka dalan estratéjiku atu hasa'e potensiál feto sira-nian no hasa'e kna’ar feto sira-nian iha domíniu eksternu no mós iha internu liu husi dalan asistencia edukasaun, formasaun no  habelar informasaun ba feto potensial sira atu hola biban iha dezemvolvimentu hodi asesu ba servico iha instituisaun estadu, privadu, sai bisnismen, emprezariu no negosiante hodi buka osan ba apoiu familia.

 

Konkluzaun

Dezenvolvimentu empoderamentu feto potensial Timor-Leste, ne’ebé persiza asistencia formasaun ne’ebé adekuadu husi pontu fokal Secretaria Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII) ne’ebé tenser desloka hahu husi nasional to suku, tanba politika empoderamentu feto potensial ne'e maka dalan estratéjiku liu husi asistencia edukasaun, formasaun no  habelar informasaun ba feto potensial sira atu hola biban  iha dezemvolvimentu hodi asesu ba servico tantu iha instituisaun estadu, privadu, sai bisnismen, emprezariu no negosiante hodi buka osan ba apoiu familia.

Rekomendasaun

Bazeia ba fenomenu sira ne’ebé antes esklarese ona mak AUTOR mos mai ho hanoin atu suzere hela ba :

A.    Secretaria Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII)

1.     atu halo identifikasaun ba feto potensial hahu husi baze (suku)

2.     atu nafati tau politika ida ne’ebé seriu ba iha formasaun ba feto potensial sira.

3.     atu tau pesoal pontu fokal sira to iha suku hodi bele halo asistencia edukasaun, formasaun no avaliasaun.

4.     Atu promove abilidade no badaen feto potensial sira nia kreativu liu husi halo pameran tantu iha postu administrative to nasional.

B.    Sosiadade feto potensial

 

1.     Atu utiliza oportunidade ne’ebé mak Secretaria Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII) liu husi pontu fokal sira rejiaun.

2.     Atu partisipa iha aktividades empoderamentu sira iha suku to nasional.

3.     Persija dezemvolve an rasik, hodi partisipa maksimu iha dezemvolvimentu nasional ba kresimentu ekonomia familia.

 

 

 BIBLOGRAFIA

 

Livru

Suyono, Haryono. 2014.”Pembangunan dan Pemberdayaan”, Bandung, Alfabeta. Ife, Jim. 

Dokumentu

Konstituisaun RDTL.2002. Assemblea Constituinte. Avanca Graphic Design

Sabtu, 08 April 2023

ANALIZA INOVASAUN KULINARIU VENDEDOR AMVOLANTE AI-HAN HUSI SOSIADADE IHA TIMOR-LESTE”

 Autor : João Antonoio Soares, Lic.CSH.,M.AP (ID: 0301.0310.092) no Frans Belarmino Dos Santos Menezes. SE.,M.Si., (ID:0102.2B.070884)

Abstratu

Negosiu kulinariu ka negósiu ai-han mak negósiu ida-ne'ebé eskala uma-kain ne'ebé iha oportunidade di'ak ba agora no iha futuru. Iha merkadu bisnis iha kapital nasional (Dili), nesesidade Vendedor Amvolante kantinan Estrada ibu ka ninin, kontinua suli. Maibe realidade mak iha, se menus kreatividades husi sosiadade hodi hola parte iha Negosiu kulinariu hodi espresa sira nia abilidade kreativu e inovasaun ba publiku liu husi aktividades empreendedorismu kulinariu. No razaun seluk mos sosiadade barak hakarak babuka servisu iha rai liu hodi halibur fundus ne’ebe bele sustenta ba sira nia-an, no familia. Parte balun mos sosiadade sira dehan, katak iha rai laran menus kompu servisu ne’ebe mak sira sosiadade barak la bele asesu ba kampo servisu hodi afeta ba sira rendimentu. Sorin seluk mos Sosiadade barak mos kestiona katak sira laiha fundus, hodi sira bele atu kria sira nia negosiu ruma,nsst.

Meismu sosiadade wain hola parte iha formasaun ne’ebe iha, maibe sira barak mos mak laiha konseinsia atu utiliza siensia ne’ebe mak sira hetan hodi implementa iha sira nia moris. Liu husi peskiza ida ne’e bele atinji objetivu; 1) Atu buka hatene klean liu-tan  kona ba Partisipasaun Sosiadade  Ba Inovasaun Kulinariu iha Nasaun Timor-Leste rasik. 2) Atu analiza kona-ba dezefiu no oportunidade Sosiadade  Ba Inovasaun Kulinariu Nasaun Timor-Leste rasik. 3) Atu deskreve kona-ba Oinsa Partisipasaun Sosiadade  Ba Inovasaun Kulinariu Vendedor Amvolante Ai-Han iha Timor-Leste. Metodologia peskiza ne’ebe ekipa peskizadór utiliza iha peskiza ida ne’e mak SOWT Analiza No kualitativu deskritivu, ba dadus primaria hodi halo analiza no intepreta Tuir peritus Milles and Huberman iha livru Sugiyono 2018, ho tekniku halibur dadus no tekniku analiza dadus.

Rezultadu husi peskiza hatudu katak Vendedor Amvolante Ai-Han  kulinariu hatudu ona sinal positivu tanba bele kria ona kampu trabalho ba sira nia an rasik, no mos halo inovasaun wain husi sira nia abilidade kreativu hanesan kombinasaun kulinariu ai-han husi eropa no asean (Indonesia) nsst, Konkluzaun husi peskiza ida ne’e hatudu katak; Bainhira vendador Amvolante kulinariu ai-han timor oan atu kompete ho ema estranjeru mak pasu principal mak estratejia potensial ba krisimentu mak Konsidera buka investidór sira, Halo planu marketing, Planu primeiru boot no Planu atu uza software kontabilidade, atu nenu vendador Amvolante kulinariu ai-han timor oan bele compete no promove ai-han kulinariu original timor ba konsumidoris internu no konsumidoris eksternu sira.

Liafuan xavi : Analiza, Inovasaun, Kulinariu, Vendedor Amvolante,                                Sosiadade.

Jumat, 04 November 2022

KULINARIU TRADISIONAL HUDI

 

“  Hudi Bafa”

AI-HORIS HUDI MAK SAIDA …..?

Ai-horis ida, ho nia medida relative bo’ot, tahan ne’ebe belar no naruk. Ai-horis ida ne’e kategoria ba suku ida ho MUSACEAE, ai-horis ne’e mos fasil ba habarak no moris iha kualker geografiakamente ne’ebe ho nia klima ne’ebe mak Tropiku.


HUDI MAK SAIDA….?

Hudi mak ia-han ida ne’ebe mak koñese iha mundu inklui mos Timor-Leste. tamba iha tempu bei’ala timor nian mos sempre utiliza ai-horis hudi hanesan ai-han local ida hodi troka malu ho ai-han sira seluk hanesan ; Batar, koto tisi, fo’os rai, aifarina, fehuk, kombili, uhi no sira seluk. Iha tempu ne’ba bei’ala sira konsumu ai-han Hudi ho produsaun tradisional  hanesan han deretamente, bain hira hudi nia isin tasak ona, TUNU ho kulit, DA’AN NO BAFA uja ai-AU hanesan sanan, ho modelu hanesan Tukir.                                 

HUDI TUKIR/BAFA MAK SAIDA………..?

            Husi BAFA / TUKIR mak maneira tein hudi ida ne’ebe  ense ka tau hudi iha ai-aú laran, ho be’e ne’ebe naton, pois mak tunu ho ahi lakan to be’e maran.

Maibe agor ita bele produs hudi bafa iha uma no bele utiliza sanan, tasu, foil oil no sst, tuir nesesidade ho savor mos tuir ita nia hakarak, ho kreativu inovasaun.

Tuir mai se aprezenta Material Prima, Ekipamentus no Metodu Produsaun ba HUDI BAFA. 

A.  Material Prima.

Ê Hudi

Ê Be’e

Ê Mina

Ê Tomate

Ê Derok tan

Ê Ruku tahan bele mos ortelaun 

B. Temperu

Ê Kinor

Ê Du’ut morin

Ê Lis mutin & mean

Ê Pimento musan

Ê Masako

Ê Masin

C.   Ekipamentus.

Ê Sanan

Ê Fugaun (listricidade,LPG no ai-sunu)

Ê Tudik

Ê Fatuk deul, lesu fai, bele mos blander

Ê Kanuru

Ê Bikan

Ê Bandeza 

D.      Metodu Produsaun.

1)    Hili hudi ne’ebe mak boku/ isin ona

2)    Loke hudi kulit halo mos

3)    Fase hudi halo mos ho be’e ne’ebe mak kahur ona ho masin

4)    Patia hudi tuir nesesidade

5)    Deut temperu hamutuk halo ut

6)    Kahur hamutuk material prima ho temperu iha sanan laran  hotu tein iha ahi.

7)    Kontrola ba ia-han ne’ebe mak tein hare’e to tasak mak hatun husi ahi matan

8)    Hasai halo morna no serbi.

Liafuan Xave : Material Prima, Temperu, Ekipamentus, Metodu Produsaun.

Oinsa..............??           Nee fasil ka lae...............??

 Metodu produsaun ho nia temperu ne’e rasik bele utiliza baa Material Prima hanesan Aidila, aifarina, fehuk, kombili, uhi NSST.
















Sabtu, 29 Oktober 2022

FINADU

 

Saida mak Finadu MAMA
Saida mak FINADU ne'e M...A...MA.....??????

        Liafuan Finadu mai hosi lia Latín "fīnis" ne’ebé signifika fin ka hotu ona, no adota mai lian portugés liu-hosi verbu "finar" ho forma partisipiu pasadu “finado”, katak hotu ona, mate ona, to’o limite ona ka to’o ona ninia rohan. Tanbá ita ema moris sempre iha fin ka rohan atu lakon.

Ita ema nia moris hasoru faze bo'ot tolu, mak hanesan :

1.     Ita mosu mai (APARESIMENTU). Ema moris mai iha mundu ne'e ho misaun atu moris iha moris tuir Maromak nia natureza ne'ebé atu sai boot no dezenvolve. Atu sai boot no ema hotu presiza mantein sira-nia moris husi buat oioin ne'ebe mai husi laran no husi li'ur. Durante labarik, prosesu ne'e defeza moris sei hetan asisténsia husi sira-nia inan-aman rasik. Maibe bainhira Labarik sira tama ba idade adultu, iha dezafiu barak iha sira-nia moris ne'ebé tenke deside mesak deit. Ida ne'e relasiona diretamente ho objetivu atu mantein kontinuidade nia moris.

2.     Ita iha no moris (EZISTÉNSIA). Moris-hias husi ema ida-idak nia moris-hias ne'e determina liu husi abilidade husi ema ida-idak atu rezolve problema ruma ne'ebé mosu ka akontese iha ninia moris ho kreativu, tantu skala bo’ot no ki’ik. Nunee mós iha aspetu oin-oin husi moris, ema ida-idak presiza sente kriatividade koñesiva. Tanba ema uza kriatividade koñesiva hanesan dalan ida atu rezolve dezafiu oioin, tantu husi parte Edukasaun, Ekonomia, Saúde, Polítika No Área Sosiál sira. Iha ona progresu Teknolojia kontinua hadi'a no populasaun ne'ebé hamosu esplosaun kontinua akontese akompaña husi redusaun iha fornesimentu rekursu naturál sira-nia ezijénsia sira individuál sira atu adapta kriativamente no buka solusaun ba problema ne'ebé iha imajinativu.

3. Ita lakon ka mate (DEZAPARESIMENTU). Mate mak parte ida-ne'ebé labele haketak husi ema nia moris. Ema hotu iha mundu ne'e sei mate. Mate Laos de'it katuas sira mak hetan esperiénsia, maibé mós ema sira ne'ebé sei joven, labarik no bebé sira. Ema ida bele mate tanba moras, idade boot, asidente etc. Se ema ida mate, mate la'ós de'it akontesimentu ne'ebé akontese envolve sira-nia an rasik maibé envolve mós ema seluk, liuliu mak ema mate ne’e husik hela no bele hamosu terus ba ema ne'ebé mak moris Domin ba ema ne’ebe mate.

Tamba ITA EMA NIA MORIS hasoru faze bo'ot tolu ne’e, mak hahú kedas hosi Sékulu II, iha ona sinál katak ema sarani hotu reza ba sira-nia maluk ne'ebé mate ona no vizita sira-nia rate. Nune'e, la kleur de'it Igreja Katólika tau tiha ida-ne'e ba ninia kostume no iha Sékulu V sai nu'udar toman ida hodi dedika loron ida kada tinan atu reza ba ema hotu ne'ebé mate ona, liu-liu ba sira hirak-ne'ebé la iha família atu reza ba sira-nia klamar.


        Iha momentu ne'ebá seidauk iha data fiksu ba loron finadu. Nune'e, iha Sékulu XIII maka responsavel Igreja sira hili no universaliza loron 2 Novembru nu'udar data fiksu no obrigatóriu hodi komemora finadu iha mundu Katóliku tomak. Sira hili data ne'ebé tuir kedas loron selebrasaun ba Santu hotu-hotu, maka 1 Novembru. Kona-ba selebrasaun loron Santu hotu-hotu nian ne'e, iha tinan 835 h.K, maka Papa Gregório IV hili data ne'e hodi reza no hanoin hikas no fó-omenajen ba matebian sira-ne'ebé uluk dedika-an tebes iha fiar sarani nian maibé  haluha atu reza ba sira (heróis da fé).

        Tuir istória no orijen iha leten, loron 2 Novembru nu'udar feriadu Katóliku ba ema sarani sira hodi reza ba sira ne'ebé mate ka iha ona fin ba sira-nia moris (finadu = fin ka rohan ba moris). Ba país sira-ne'ebé dominante ho Katóliku adota mos loron ne'e ba feriadu Nasionál, ezemplu Timor-Leste no mós país sira seluk tan. 
        Tanbá uluk liu, molok kolonizasaun portugeza, ita-nia beiala sira sei jintiu hela no ita-nia fiar maka animizmu (fiar ba be'e-matan lulik, fatuk, ai no foho lulik sira, nss.) deit, nune'e ita seidauk ka la komemora loron ne'e. Maibé hafoin tiha Portugál tama hodi koloniza rai Timór no halekar fiar Katólika no hahú fó sarani ema sira, maka ita mos hahú selebra loron ne'e tanbá ema sira-ne'ebé sarani ona mate no hakoi tiha tuir tradisaun Katóliku no kultura nian. Nune'e, to'o ohin loron tradisaun ida-ne'e buras ona iha ita-nia kultura no grupu étniku ida-idak selebra kahur ho lisan lokál ne'ebé iha, hanesan ema moris (ezisténsia) tau loron ida ne'ebe mak familia bo'ot husi kada lisan halibur hodi halo soru-mutu iha idak-idak nia knu'a hodi reza ba sira heróis da fé.

Liafuan Xave : Aparesimentu, Ezisténsia, Dezaparesimentu.

 

Hakerek nain fiar katak liu testu badak ne'e bele ajuda ita atu kompriende sa'ida maka Finadu.  

 

"Bom Finado ba ita hotu"







Jumat, 28 Oktober 2022

KULINARIU TRADISIONAL

                                                          


 IKAN SABOKO
        IKAN SABOKO hanesan kulinariu tradisional ida ne'ebe mak naran bo'ot iha Timor-Leste, espesial iha municipio Liquica  posto Maubara no Atabae. 

IKAN SABOKO, se mak la hatene ai-han espisiál ida-ne'e??

Ita-boot sira gosta paprika ikan-saboko ? Karik la'ós ema hotu gosta hahán hanesan nee. Tanba bazeia ba forma no ezemplu ne'e ladún atrativu, maibé bainhira ita koko, mak ita sempre buka atu koko tamba nia savor. Tanba saboko halo ho espésie naturál sira, hanesan falun ho akadiru tahan no te'in ho métodu sunu / tunu. Rezultadu mak aroma ne'ebé prodús bele halo ita-nia apetite no hamalaha sa'e kedas.

ikan-saboko hanesan ai-han tradisional ida konesidu iha sosiadade timor-leste espesial husi muncipio Liquica, Postu Maubara ho nia seknifika sa no boko, ne’ebe katak falun no tunu. Iha inísiu, ikan te'in ho ai-sanak ka buat ne'ebé ita hatene hanesan ahi klak, prosesu halo fábrika ne'e naruk tebes, ne'ebé maizumenus oras 1-3. Maibe liu tiha tempu, ema hahú te'in ikan-saboko uza tunu-iha oven modernu sira, ka barbecue.

            Loos duni, se imi gosta han  ikan saboko, entaun la kompletu se imi la bele halo kriasaun  ikan saboko ba imi atu han iha uma. Iha kraik mak iha formatu oin-oin husi receita ikan saboko ne'ebé baibain ita koko, no keta preokupa tanba tékniku fábrika la difisil, sasán sira-ne'e rasik mak fasil atu hetan. Mai ita koko saboko nia receitu.


Material :

Akadiru tahan, (bele hudi tahan ou aluminu foil)

Ikan ( bele ikan mas.muzair, nila nst)

Bumbu :

  • Lis mutin
  • Lis mean
  • Du’ut morin
  • Tomate
  • Sukaer
  • Aimans musan
  • Pimento
  • Masin
  • masako

Metodu Produsaun ikan saboko :

Ê Hamoos ikan nia eskala/ kikit sira, hasai tiha nia ten sira, no fase didi'ak ho mos.

Ê Atu nune'e bele absorve espésie sira-ne'e, tesi didi'ak na'an tuir nesesedade.

Ê Hamoos espice ne'ebé prepara tiha ona, hodi aumenta uitoan de'it mina te'in nian bainhira estraga to'o fahe ba malu.

Ê Tuirmai tesi ikan ho espices ne'ebé kose tiha ona ba pedasuk kiik.

Ê Hasai tiha paprika husi ai-klahak, depois husik malirin ba tempu balu.

Ê Halo manas, uza ahi-klak ki'ik atu hetan rezultadu no aroma ne'ebé frajil liu

Ê Bainhira hare'e tasak ona, hasai aihi-metan, no serve bainhira manas.

Oinsa..............?? Nee fasil ka lae...............??